Võistlesin eile õhtul Belgias 5000m jooksus. See oli minu esimene tõsisem olümpianormi täitmise üritus. Ühtlasi ka viimane. Normi täitmiseks oli vaja joosta 12.5 staadioniringi ajaga 13.27.
Mitmed ütlesid, et sellel võistlusel joostakse alati parimad ajad. See vastab tõele, sest paljude jooksjate isiklikud rekordid on pärit just sellelt staadionilt.
Ettevalmistus võistluseks kujunes suuremate tõrgeteta. Tervis on korras ja lihasseisundi sain heaks. Periood eelmise võistluse ja selle võistluse vahel oli lühike, seepärast tugevamaid treeninguid teha ei saanudki. Märkimist väärib vaid üks korralik lahtijooks 03.07 Viljandi staadionil, kus tegin 1500m jooksule 1000m tempot ajaga 2.26.
Sellel võistlusel oli neli 5000m jooksu. Mind pandi kõige kiiremasse, ehk A jooksu. A jooksule määrati kaks tempotegijat. Üks kõige kiirematele ja teine 13.20 tempoga jooksjatele, mis on ühtlasi ka Olümpia A norm.
Teadsin, et ma pole parimas vormis ja seepärast ei osanud arvata milleks ma võimeline olen. Otsustasin teiste tempoga kaasa minna ning säilitada lõtva ja kiiret jooksusammu. Jooksin grupi tagumises osas. Tempo kujunes üllatavalt kiireks. Teine kilomeeter oli 2.39. Kolme kilomeetri vaheajaks sain umbes 8 minutit. 5 ringi enne lõppu olin 7 sekundit olümpianormi graafikust ees! Mõistsin, et selle tempoga ma ei suuda jooksu lõpetada, hapnik sai lihtsalt otsa ning jooksusamm muutus lühemaks ja aeglasemaks. Lõpetasin jooksu ajaga 13.52.
Teoreetiliselt oli imepisike võimalus norm täita, aga siis oleksin pidanud esimesed 3 kilomeetrit vähemalt 10 sekundit aeglasemini jooksma.
Minu võistlushooaeg läheb edasi!
Inimsüdames on palju kavatsusi,
aga Issanda nõu saab teoks.
Õpetussõnad 19:21