Läksin Karlstadi linna oma mõtteid avardama, kui ühtäkki leidsin ennast jõe äärest. Jõed ei ole selles Rootsi linnas midagi ebatavalist, sest linn asub riigi kõige suurema järve (Vänern) deltaalas. Mind ei pannud üllatama jõgi, vaid vasaraheite võistlus, mis kohe oli algamas. Ühel jõe kaldal oli vasaraheite ring, teisel kaldal 70 m joon. Kohale olid kutsutud parimad vasaramehed üle kogu Euroopa. Võistlejad heitsid vasarat suure publiku ees, kogu linnarahvas oli vaimustusest sellest jõuproovist. Kuna 70 m joon alistub vaid parimatele, siis paljud vasarad maandusid jõkke. Sellest polnud midagi, sest sukelduja ujus riista järgi ning juba mõne sekundiga oli raudkuulike jälle veepinnal. Oleks vaid Jüri Tamm veel tippsportlane, poleks vast selle mehe vasar märjaks saanud.
Vasaraheite võistlus
Baltimaalastelt 5 poodiumikohta
Minu ülesandeks oli võistelda 3000 m jooksus. Stardijoonel tegi organisaator meile selgeks, et tempotegija esimese 1500 m vaheaeg saab olema 3.50. Kahjuks kogenematu Keenia jooksja ei tunnetanud tempot ning jooksis 10 sekundit lubatust aeglasemalt. Seetõttu esindusliku koosseisuga võistlusest kujunes välja kohajooks, mitte tempojooks. Kõvasti trügimisi, koperdamisi ja positsiooni võitlust. Sain ka jala veriseks. Viimased 600 m olid väga kiired (1.26), jooksin koos nelja keenialasega ülejäänud grupilt eest ära. Kohad jagasime viimasel 100 m peal. Saavutasin uue isikliku rekordiga 7.51.49 kolmanda koha. Eesti rekordist lahutab mind 2,6 sekundit.