The Unknown Estonian Top Runner

Üle maade ja merede, mägede ja orgude, tuhandete kilomeetrite kaugusel on üks mees, kes unistab. Ta unistab olümpiamängudest, soovib seal võistelda, esindada riiki, mille rahvaga on tal veresugulus. See rahvas aga ei tunne teda. Ta on tundmatu jooksja. Vähemasti eestlaste jaoks.
Ajastu karmid tuuled puhusid tema esiisad kaugele – sinna, kus ta sündis. Kanadasse.
Tema nimi on Karl Robertson ning ta esindab esmakordselt Eesti koondist krossijooksu Euroopa meistrivõistlustel aastal 2014.
Kes ta on, millest ta mõtleb ja millega ta tegeleb?
Far, far away, across many countries and seas, mountains and valleys and thousands of kilometres, there lives a man who dreams. He dreams about the Olympic Games, wishing to compete there and represent a nation to which he is related through his blood. However, the nation does not know him. He is an unknown runner. At least to Estonians.
The harsh winds of the previous times blew his forefathers far away to where he was born. To Canada.
His name is Karl Robertson and he is representing the Estonian team for the first time at the European Championship in cross-country running in 2014.
Who is he, what is he thinking about and what does he do?
The story continues HERE
1.    Sa oled tugev Eesti jooksja. Miks teised eestlased pole sinust midagi kuulnud?
Bulgaarias toimuval krossijooksul on minu jaoks esimene kord eestlasena võistelda. Siiani olen ma võistelnud kanadalasena. Eestlased pole minust kuulnud, kuna olen alati võistlenud sadade kanadalaste hulgas.
2.    Kui kaua sa oled Kanadas elanud?
Ma olen elanud Kanadas kogu oma elu. Ma kasvasin üles Leduci linnas, Alberta maakonnas. Viimased viis aastat olen elanud tudengina Victoria linnas, British Columbia maakonnas. Mul on Kanada kodakondsust sünnist saati. 
3.    Kuidas sa said Eesti kodakondsuse?

Minu vanaisa sündis Eestis ning minu emal on samuti Eesti kodakondsus. Ma tahtsin samuti Eesti kodanikuks saada, sest ma tunnen, et see on üks osa minu identiteedist. Olen uhke selle üle, et olen eestlane. Lisaks on kasulik olla Eesti passi omanik, kui ma reisin Euroopas. Siis ma ei pea Euroopasse pikemaks perioodiks reisimisel taotlema reisi- ega tööviisat. Eesti kodakondsuse sain sellel suvel.

Karli vanavanemad on Eestis pärit sõjapõgenikud Kanadas. Seal nad kujundasid endale elu, mis Nõukogude Liidus olnuks võimatu.
4.   Kas sul on Eestis sugulasi?
Jah, mul on Eestis sugulasi. Minu ema nõbu elab oma perega Tallinnas. Minu vanaisa on pärit Saaremaalt, aga vanaisa Tartust.
5.    Kas sa räägid eesti keelt?
Minu vanaisa ja ema räägivad eesti keelt üsna hästi. Kahjuks ei oska ma eesti keelt, kuid olen huvitatud selle õppimisest. Kõik, mis ma oskan öelda, on „kalli ja musi.“ Seda ütleb mu vanaisa alati, kui ma tema juurest lahkun. 
6.    Kas oled käinud Eestis? Missugused olid muljed?
Mõne aasta eest käisin Eestis koos ema ja vanema vennaga. Külastasime Tallinnat ja seal lähedal asuvaid linnu. Veetsime toredalt aega koos ema nõbudega. Tallinnas tekkis väikese Euroopa linna tunne, kus kõik inimesed näisid sõbralikud meie suhtes. Kujutan ette Eestimaa talve, sellel ajal on seal väga raske treenida.
Kanadas on paremad treeningilmad
7. Kas sa tahaksid tulevikus Eestis elada?
Ma kaalun võimalust, et tulen Eestisse elama üheks aastaks. See võib juhtuda siis, kui mulle avaneb võimalus esindada Eestit 2016. aasta olümpiamängudel. Eestis elamine annaks mulle parema tunde ja ülevaate, keda ma olümpial esindama hakkan.
8. Kuidas sinust sai jooksja?
Minu vanemate ja vendade treener arvas, et mul tasuks jooksmist proovida. Esialgu see mõte mulle ei meeldinud, kuniks märkasin, et lõpetasin enamik võistlusi esikolmikus. See muutis minu suhtumist jooksmisesse.
Elu esimene 3000 m võistlus sisehallis lõppes hõbedaga
9. Kas sul on treener?