Raske on blogilugu kirjutamata jätta positiivsetest kogemustest. Pühapäeval osalesin Viljandi Linnajooksul, mida korraldati koguni kuuekümnendat korda. Mul õnnestus 10.4 km distants uue rajarekordiga võita. Mukunga jäi teiseks ning kolmandana finišeerus viljandlane Keio Kits. Head meelt valmistas just Keio etteaste, tegemist on väga andeka jooksjaga, kuid erinevate vigastuste tõttu pole ta saanud jooksuvõistlustel osaleda. Mukunga nagu ikka, võitles eluhinnaga.

 

Heitleme Mukungaga vahefiniši võidu eest. Võistlus oli üks osa treeningust, mille kogumaht ulatus 35 km-ni. (Foto: Marko Saarm)

 

Mulle rahvajooksudel osalemine meeldib. Iga võistlus on isenägu, olgu see siis rajaprofiili, distantsi pikkuse, ilmaolude või kaaskonkurentide näol.
Võistluseelne ärevus ei sega naeratamast. (Foto: Marko Saarm)
Viljandi Linnajooksu erilisus peitub just rajaprofiilis. Rada on üsna raske, seda just Viljandile iseloomuliku mägise maastiku tõttu. Distantsi lõpuosas tervitab igat väsinud jooksjat ränkraske 350 m tõus. Tõusu tipus oli jalg päris sirge, õnneks seda oli ka konkurentidel.