Milline kergendus ja rõõm. “Punn sai eest löödud,” ehk teisisõnu sain ühe korraliku 5000 m jooksu tehtud. Olin juba eelmine nädal Californias valmis jooksma, kuid tormi tõttu jäeti kergejõustikuvõistlus pooleli. Tuli plaanid ümber mängida ning uus jõuproov leida. Hoolimata segamini unegraafikust, otsustasin mõni päev pärast USAst naasmist, Belgias võistleda.

Pealtvaatajad trügisid jooksurajale, atmosfäär oli hea.
Mitu meest küünarnukiga kuklasse ei saanud?

Nüüd on see siis tehtud. Ajaks 13.41.48. Kuigi olen elus viiel korral kiiremini jooksnud, jäin tulemusega rahule. Enesetunde poolest võiks homme jälle võistleda, ei saanud ennast täiesti tühjaks joosta. Stardis oli koguni 42 jooksjat, seetõttu distantsi lõpuosas oli kogu staadioni ring jooksjaid täis. Justnagu Keenias treeningutel. Keskendusin oma sooritusele ning võtsin selle, mis mul sellel õhtul võtta oli. Loodan, et suve jooksul saab ka see välja võetud, mis sisse jäi.

Ahjaa, öösel Belgias päikest ei paista, kuid ilm oli ilus sellegipoolest.

Elame, näeme!