Kui iseloomustada minu nädalavahetusereisi Genfi, siis nimetaksin seda perfektseks võistlusreisiks. Seda nii mugava sõidugraafiku, võistluskorralduse, uute tutvuste ja loomulikult ka hästi õnnestunud võistluse tõttu.
Vaade Genfile hotellitoa aknast.
Viimased kolm nädalat peale Valencia debüütmaratoni olen eelkõige puhanud ning tegelenud perekondlike küsimustega. Lapse sünd, maratonist taastumine ja uute treeningplaanide kokkupanek on hõivanud suure osa minu tähelepanust. Vahel olen ka treeningutel “seasörki” käinud tegemas.
Šveitsis on muljetavaldav, pika ajalooga, rongiliiklus.
Genfis toimunud võistlusele sain võistluskorraldajatelt kutse juba mõne kuu eest, seega polnud üllatus, et peale mitut elulist katsumust ootab mind Šveitsi kõige rahvarohkeim ja konkurentsitihedaim tänavajooks. Jooksudest võttis erinevates vanusegruppides osa 42 000 jooksjat.

 

Pildil koos Šoti parimate jooksjatega, hommikusöögilauas.

 

7,3 kilomeetri pikkune eliitjooks toimus kolmel ringil ning kulges läbi vanalinna. Õnneks hoiatati mind ette, et see on väga raske trassiga võistlus: mägine maastik ning palju kurve.
Course de L’Escalade

Eliitklassis osales palju tipptasemel erinevatest riikidest pärit jooksjat.

Nagu arvata oli, hakkas “keevitamine” peale juba esimesel ringil. Tihe positsioonide vahetamine, tõusud ja langused ei andnud hetkekski hingetõmbeaega. Kuna tempo oli juba algusest peale kiire, siis valu sain tunda varakult. Ka teistel oli valus! Mitmed ülehindasid oma võimeid ning lõpetasid jooksu “haamriga”. Kui sirgel ja langustel jäin teistest maha, siis tõusudel sain gruppi jälle tagasi, nii solgutasin end 16.–18. positsioonil, kuni oli jäänud 500 m finišini. Seal tegin kiirenduse allamäge ning tuhisesin kümnest jooksjast mööda kuuendaks. Lõpusirgel enam palju võtta polnud, kui kaks jooksjat minust taaskord möödusid. Kokkuvõttes sain kõrge 8. koha. Keskmiseks kilomeetriajaks kujunes 2.55. 
 
Sinises särgis. Viimase ringi alguses.
500 m enne lõppu tõusin kuuendale kohale.
Heitlus viimaste meetriteni. Sprindikiiruse võib puhkuse kaela sokutada.
 Pildid võistlusest on võetud SIIT.

Jätkan rõõmsalt teekonda!