Oodatud 10 000 m staadionijooks on tehtud! Ajaks 29.11.50 ning 8. koht. Vahetult peale jooksu lõppu sai ühele kaasvõistlejale kurdetud: ”It was like a punishment (see oli nagu karistus).” Jah, täpselt nii ma tundsin kui pidin kümme ringi 25st üksinda jooksma, trotsides tugevat vastutuult. Selline kummaline olukord tekkis peale kuuendat ringi kui suur jooksjate grupp lagunema hakkas, mina aga otsustasin grupi tagaotsast ettepoole liikuda, samalajal tõstis ka juhtgrupp tempot. Jäin kahe jooksjate grupi vahele, lisakäiku ei saanud juurde panna kuna tegin vahepeal kiired 66 ja 67 sed ringid, mis on ka 5000 m distantsi jaoks suurepärased. Juhtgrupp hoidis soliidset tempot, minagi suutsin head tempot hoida 3 kilomeetrit, kuid distantsi viimases kolmandikus jäin tempo hoidmisega selgelt hätta. Viimastel ringidel võitlesin tagantpoolt tulnud meestega positsiooni eest, lõpetades viimase ringi tugeva 62 sekundiga.

 

Ilus number

 

Ajalises mõttes on 29.11 hea tulemus, olen vaid korra elus kiiremini jooksnud. Samalajal olen veendunud, et ühtlase tempo korral ning grupis joostes olin võimeline 28.40 jooksma. Küllap see oleks ka tänane lagi olnud.
Umbes nii see õhtune jooks välja nägi, pilt on tehtud naiste võistlusest
Rõõmsaks teeb, et hoolimata taktikalisest, vahelduva tempoga jooksust, suutsin keskendunult lõpuni võistelda. Jõudu jäi organismi küll ja veel. Sportlik vorm on tõusuteel. Loodan, et saan selle mai kuus suurepäraseks tulemuseks lihvida.