Täna lööb internetis laineid lugu minu treeningpartnerist Ibrahim Mukunga Wachirast.
Ajakirjanik Priit Pullerits “avas moosipurgi kaane”, kui küsis Mukunga olümpiakavatsuste kohta. Keenialase vastus oli veenev ning selge – ta tahab esindada Eesti koondist Tokyo olümpiamängudel aastal 2020.
Pullerits teadis, et see “moos” on maitsev ehk lugu saab olema populaarne. Viimastel päevadel on ju Eesti meedia üheks räägitavamaks teemaks sisserändajad. Lugusid tuleb igast ilmakaarest. Seega sobib Mukunga olümpialugu mujalegi kui ainult Postimehe spordirubriiki.
Immigratsiooni teema on põletav paljude kodumaad armastavate eestlaste jaoks, eriti ajal kui Euroopa Liit survestab liikmesriike immigrante vastu võtma.
Näen immigranti kui külalist, kellele tuleb osutada külalislahkust. Külaline ei ole külaline, kui teda peab vastu võtma vägisi. Siis on ta sissetungija, kes saab inimeste pahameele osaliseks.