Tuntud vanasõna ütleb, et heal lapsel on mitu nime. Nimesid on palju ka minul, Allaril ja Heinaril – vähemasti neil valgenahalistel, kes Nyahururus jooksmisega tegelevad.

 

“Hey Johnny, bring me something,” hüüab mootorrattur. Ei tea, mis John ma temale olen, ilus nimi küll, kuid mitte minu oma. Vahel hüüaks vastu: ”Hei Kalev, mis passid, tegele oma asjadega.”

 

Paslik oleks küsida, et miks just John. Vahel hüütakse ka: “Peter!” või isegi: “Jesus.” Viimast eriti siis, kui habemetutt on ees. Kindel on see, et need kõik on