Sellel nädalavahetusel pidanuksin startima Tokyo Olümpiamängude (OM) maratonil. Paraku koroona tegi maailma tippspordile korraliku lõuahaagi. OM lükati edasi! Kuid ometi kinkis ta midagi ilusat kohalikule sporditasandile. Ilusat just selles mõttes, et muidu mööda ilma laiali olnud sportlased võistlevad riigisisestel võistlustel.

Eesti Staadionijooksusarja III etapp, 1000 m jooks. Foto: Kristjan Vares.

Eesti Staadionijooksusarja III etapp (1000 m). Olav Karikose mälestusvõistlused. Foto: Kristjan Vares.

Juuli lõpus õnnestus mul joosta uus isiklik rekord 1000 m jooksus (2.25,5).  Kohal olid praktiliselt kõik Eesti kiiremad maantee – ja staadionijooksjad, nii keskmaa – kui ka pikamaajooksudes. Teist sellist kohaliku tasandi mööduvõttu oma 17. aasta karjääri jooksul ei mäleta.

Nädalavahetusel jooksen ikkagi, kuid Eesti meistrivõistlustel 1500 m ja 5000 m jooksudes. Ilma liialdamata võin õelda, et mõlemad võistlused tulevad väga huvitavad ning pingeliste lõpplahendustega. 1000 m etteaste näitas, et suudan konkurentsi pakkuda 1500 m favoriitidele Olavi Allasele ning Kaur Kivistikule ja 5000 m põhi rivaaliks on äsja Keenia mäestikulaagrist kodumaale tulnud Roman Fosti.