Sellel nädalavahetusel pidanuksin startima Tokyo Olümpiamängude (OM) maratonil. Paraku koroona tegi maailma tippspordile korraliku lõuahaagi. OM lükati edasi! Kuid ometi kinkis ta midagi ilusat kohalikule sporditasandile. Ilusat just selles mõttes, et muidu mööda ilma laiali olnud sportlased võistlevad riigisisestel võistlustel.

Eesti Staadionijooksusarja III etapp, 1000 m jooks. Foto: Kristjan Vares.

Eesti Staadionijooksusarja III etapp (1000 m). Olav Karikose mälestusvõistlused. Foto: Kristjan Vares.

Juuli lõpus õnnestus mul joosta uus isiklik rekord 1000 m jooksus (2.25,5).  Kohal olid praktiliselt kõik Eesti kiiremad maantee – ja staadionijooksjad, nii keskmaa – kui ka pikamaajooksudes. Teist sellist kohaliku tasandi mööduvõttu oma 17. aasta karjääri jooksul ei mäleta.

Nädalavahetusel jooksen ikkagi, kuid Eesti meistrivõistlustel 1500 m ja 5000 m jooksudes. Ilma liialdamata võin õelda, et mõlemad võistlused tulevad väga huvitavad ning pingeliste lõpplahendustega. 1000 m etteaste näitas, et suudan konkurentsi pakkuda 1500 m favoriitidele Olavi Allasele ning Kaur Kivistikule ja 5000 m põhi rivaaliks on äsja Keenia mäestikulaagrist kodumaale tulnud Roman Fosti.

Tule kohale!Tule kohale!

Varasematel aastatel olen võitnud 1500 m Eesti meistritiitli 7 korral ning 5000 m Eesti meistritiitli 8 korral. Minu 1500 m tippajad jäävad perioodi 2008 – 2014. Nendel aastatel olin võimeline alla 3.40 jooksma. Minu 5000 m tippajad jäävad perioodi 2010 – 2014. Nendel aastatel olin võimeline jooksma 13.30 lähedale. Nendel võistlusdistantsidel olen võistelnud mitmetel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (Olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, Suveuniversiaad). Üks eepilisemaid kogemusi on Pekingi olümpiamängudelt aastast 2008, kus saavutasin tänaseni kehtiva Eesti 1500 m jooksu rekordi.

Video Pekingi jooksust asub SIIN. See annab siiani hea motivatsioonilaengu.

PS! Kunagi varem pole olümpiamängude 124-aastase ajaloo jooksul võistlusi edasi lükatud. Kolmel korral on mängud ära jäetud – seda 1916., 1940. ja 1944. aastal – ning Külma sõja boikottidest tulenevalt olid häiritud Moskva (1980) ja Los Angelese (1984) olümpiamängud.