Pühapäeval lõpetas Eesti kergejõustikukoondis tiimidevaheliste Euroopa meistrivõistluste esiliiga jõuproovi 10. kohaga. Sellega me tagasime püsimajäämise esimesse liigasse. Arvestades eestlaste rahvaarvu ning treeningtingimusi on tegemist super saavutusega! Kuna riikide esikümme võistleb Superliigas, siis oleme kokkuvõttes Euroopa 20. kergejõustikuriik.

Neljakümne kahe sportlase etteastetes oli nii võitu kui ka kaotust, õnne ning ebaõnne, rahulolu ja pettumust. Kuid hoolimata meie emotsioonidest, ootustest ja statistikast, tuleb leppida, et tegemist on võistlusspordiga. Võistlussport peabki sisaldama vastakaid tundeid, ebaõnnestunud etteasteid ning uusi rekordeid, tipu langemist ning asjaarmastaja tõusu! Sportlane, kes soovis anda oma parimat, on parim koondislane! Ka siis, kui tulemus oli mitterahuldav!

Eesti kergejõustikukoondis 2013

Võistlesin kahel päeval. Esimese päeva lõpetasin 5000 m jooksu 2. kohaga, teise päeva 3000 m jooksu 3. kohaga. Viimane päev jäi pisut kripeldama, sest olin võimeline võitma, kuid võit kadus kummalise asjaolu taha: ajasin ringide lugemise segamini. Selleks olid ka soodsad tingimused.
Kommentaator hüüdis enne viimast ringi: “Two laps to go!”. Kuna ringide tabloo näitas vaid ühte ringi, siis sattusin segadusse. Seega ootasin lõpukella. Kahjuks seda ma ei kuulnud, kuna kohtunik seisis kellaga lärmaka publiku hulgas. Püüdsin staadioni elektrooniliselt kellalt üldaega näha, aga just sellel hetkel näitas kell seitsme asemel H-tähte. Alles 200 m enne lõppu, kui neli meest kiirendasid, veendusin, et tegemist oli siiski viimase ringiga. Liiga hilja avastasin, kuid viimased 150 m sprintisin nii, kuis suutsin. Õnneks õnnestus mul ka sellises segases jooksus saavutada kolmas koht. Kaotasin võitjale üle sekundi.

Lõpp hea, kõik hea!<