Maili tutvustas mulle Jakobi joonistusi keedetud munal. Seal oli üks elevant ja kirikuhoone. Maili imestas, et miks just need joonistused. Jakobil oli selle jaoks lihtne vastus: „Elevant läheb kirikusse!“ Eesti kontekstis tundub see naljakas, aga näiteks viimases Keenia treeninglaagris jalutasid elevandid Nyahururu linnatänavatel. Õnneks kirikusse nad ei läinud.

Ka meie tähistasime ülestõusmispühasid. Naabrid kutsusid meid ühisele õhtusöögile. Ootasin seda kohtumist põnevusega, sest olen juba ammu tahtnud tuttavaks saada indiaanlasega. Pereema on Navajo hõimust indiaalane, aga pereisa pärit Lõuna-Mehhikost. Üllatav oli see, et meie Flagstaffi korteris on rohkem indiaani sümboolikat kui nende omas. Ehted, laudlinad, kardinad, padjapüürid ning muud kaunistused olid käsitsi tehtud. See viitab perenaise kunstilembusele. Näiteks ühele padjale oli ta kujundanud jänese, mis on ülestõusmispühade sümboolika.
Meie ja naabrite kodu eraldab vaid hekk
Naabrite juures 

Ülestõusmispühad on minu jaoks sügavama tähendusega kui vaid kevade tähistamine, munade värvimine või naabritega kohtumine. Mõtlesin pikalt, kuidas seda tähendust enda ja teiste jaoks lahti seletada. Võibolla kõige ilmekamalt väljendab seda üks Piret Rips-Laulu poolt loodud laul „Usutunnistus.“ Seda on võimalik kuulata SIIN.