Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) rajaja Pierre de Coubertin sõnastas olümpiamängude moto: “Tähtis elus ei ole võit, vaid osavõtt. Oluline pole olla võitja, vaid hea võistleja.” Need on kuldsed mõtted, millele rajada maailma kõige olulisemad rahvusvahelised spordivõistlused.

 

 
Võitjaid on alati rohkem kui medalimehi. Paljudel on kalduvus näha elu üksüheselt – medalimees on võidumees ning teised kaotajad. Rekordite püstitajad on tublid, aga teised ebaõnnestujad. See, mida Pierre de Coubertin öelda tahtis, on hoopis vastupidine. Kõige tähtsam ei ole medal, vaid võimalus osaleda. Kõige olulisem ei ole rekord, vaid soov anda oma parim.
 
Viimastel kergejõustiku maailmameistrivõistluste kangelane oli minu silmis Sri Lanka 1500 m jooksja Chaminda Indika Wijekoon. Ta ei võitnud medalit. Ta ei jooksnud 1500 m jooksu finaalis. Paljudele jäi ta märkamatuks. Mulle aga mitte, sest kohtusin temaga esimest korda aastal 2007 Keenias Kipchoge Keino rahvusvahelises treeningbaasis. Ta saadeti Sri Lankast Keeniasse kolmeks aastaks treenima. Teades, mis koormustega selle treeningbaasi sportlased treenivad, hakkas mul temast kahju. Seal on treeningkoormused ebainimlikult suured. Tema tuli aga vähemalt kolmeks aastaks. Teist korda kohtusin Chamindaga aasta hiljem sealsamas. Ta nägi haiglane välja. Silmad olid auku vajunud ning jume hallika värvusega. Olin üllatunud, et ta veel Keenias oli.
 
Nüüd, 2011 kergejõustiku maailmameistrivõistlusi jälgides, leidsin ma tema nime 1500 m jooksu eeljooksude protokollist. Ta lubati võistlema ilma rahvusvahelise osavõtunormita, kuna Sri Lankas ei ole ühtegi meessportlast, kes oleks mingisuguselgi kergejõustikualal normi täitnud. Ja, oh üllatust, mees ilma normita, suurem osa aastast ületreenitud, pääses eeljooksudest edasi uue rahvusrekordiga. Mees ei kusagilt ja maailma top 24 jooksja hulgas. Poolfinaal jäi tema laeks.
Oma eeljooksus on Chaminda vasakult teine
Chaminda jaoks oli ilma normita osavõtt juba iseenesest võit. Ta läks jooksma, teades, et teised on temast tugevamad. Ta soovis anda oma parima. Sellest sai tema elu kõige ilusam jooks. Paar päeva hiljem, 1500 m finaalis, ületab finišijoone Asbel Kiprop. Esimesena. Tal on terve hulk medaleid ka varasematel tiitlivõistlustelt. Kumb mees on võitja? Mõlemad on.
 
Treeninggrupp Keenias Kipchoge treeninbaasis 2008. a jaanuaris
(Chaminda on esireas paremalt kolmas, valged mehed on Nikolai Ja Kaarel)

Kaotustes peitub samuti võit. Chaminda lugu sisaldas siiski isiklikku rekordit ning eneseületust. Kuid kuidas on võimalik näha võitu, siis kui näiteks päev enne tähtsat sündmust ma haigestun ning oluline päev täielikult ebaõnnestub? Sellest kirjutan mõni teine kord.