INIMSÜDAMES ON PALJU KAVATSUSI, KUID JUMALA NÕU SAAB TEOKS!

Sunday, 24 July 2016

Hinge puudutav kogemus


Colorado mägedes asuvas mennoniitide (kristlik usuharu) laagripaigas sain hämmastava kogemuse osaliseks inimeste kaudu, keda ma kunagi varem kohanud pole.

Esimene hinge puudutav kogemus oli laagriülemaga, kes mind oma kabinetti privaatvestlusele kutsus. Seal ta väljendas, et tore on näha, kuidas ma oma perekonda kaasan olümpiaeelsesse treeninglaagrisse. Tema ettepanek oli konkreetne tahame sinu pere toetada tasuta öömaja ning söögiga meie laagripaigas. Nii sündiski, elasime seal seitse päeva priikostil.
Taamal ilutseb Colorado kuulsaim mägi Pikes Peak. Selle hiiglase süles, all vasakul, asubki mennoniitide laagripaik, 3000 m kõrgusel merepinnast. Pildi nimeks paneksin "Raagus puu", mida päike valgustab pildi vasakus nurgas.
Laagripaigas viibis kohati 200 inimest, kes minu kui olümpiasportlase vastu suurt huvi tundsid. Sain mitmel korral oma lugu pajatada ja autogramme jagada. Laagriülem tellis lausa fännisärgid, mida kogu laagrimeeskond olümpiamaratoni ajal kandma hakkab. 
Laagripaiga viimane lõunasöök toimus õues
Teine hinge puudutav kogemus oli Texastest pärit inimestega, kes samuti seal laagripiagas viibisid. Lühikese aja jooksul oli meil mitu toredat vestlust. Lahkudes kinkisid nad mulle kaasaegse GPS kella. Tahtmatult leidsin ennast mõtlemast, mis siis kui ma olümpial neile muljet ei avalda? Kuid ikka ja jälle meenuvad kingituse üleandmisel kaasnenud sõnad: sul on tore perekond, naudi võistlust.
Uued sõbrad Texasest
Võiks öelda, et laagripaiga üks isetum tegelane oli söögitädi Mary. Tema on üks nendest inimestest, kes oma elu on andud selleks, et teistel oleks parem elada. Ka temal oli meile hinge puudutav kingitus. Väikese paberikoti seest leidsin raamatu, mille ta oli ise kirjutanud. Teose, mille valmistamise motiiv on pigem anda kui võtta.
Hinge puudutav kogemus oli ainuüksi meie toa aknast välja vaatamine. Võtan seda kui väljateenimata kingitust Jumalalt.
Miks te olite meie vastu nii lahked? Millega oleme selle kõik ära teeninud? Mida on mul teile tagasi anda? Ei oska ma nende inimeste motiividele leida targemat vastust kui Jeesuse endi sõnad: armasta oma ligimest nagu iseennast. 

 


Thursday, 14 July 2016

Kõnekas naeratus


Üks asi, millest ei pääse Ameerika Ühendriikides üle ega ümber, on pidev suhtlemisvalmidus. Ikka ja jälle näen, kuidas keegi viipab käega autoaknast, tervitab jooksjurajal või lihtsalt vaatab otsa ja naeratab. Endassetõmbunud eestlase jaoks nõuab sedasorti kommunikatsioon harjumist. Soomlastest rääkimata – endine Soome takistusjooksja Jukka Keskkisalo ütles selle kohta: ”Ma ei tervita kodus oma emagi, siin aga iga võõrast.”

Märgatavat suhtlusviiside erinevust kohtab näiteks USA siselennul: vahel on tunne, nagu viibiks lennukis üks suur perekond. Võibolla taotleb seda sihilikult ka lennufirma, kes palkab stjuuardessideks keskealised pereemad. Midagi mulle selle kõige juures väga meeldib. Kui on valida õpitud naeratuse või tõsimeelse mossitamise vahel, siis valiksin esimese.
Seekord sai uus tutvus loodud 3000 m kõrguse mäe otsas.
Tihtilugu areneb ühest naeratavast silmapilgust suisa vestlus, enam ei mäletagi, kui paljude võhivõõrastega viimase kuu jooksul rääkinud olen. Vahel algab see kõik ühest mahlakast komplimendist. Eredalt on mul meeles, kui eelmisel aastal üks särtsakas võõras vanaproua Allar Lambile hinnangu andis: ”Sa näed välja nagu väike Putin!”

Nii, kui eestlane suu lahti teeb, on asi selge – tuleb välismaalt. Kui ütlen Estonia, siis nii mõnigi nägu reedab, et ei tunne geograafiat. Aga paljud panevad üsna lähedale ning pakuvad, et kusagilt Venemaalt. Sellisel juhul tuleb taaskord väike geograafialoeng pidada – me oleme Põhja-Euroopast, Soome on meie naaber, Rootsi on ka lähedal, Venemaa jääb idasse.
Kõige rohkem uusi tutvusi olen leidnud Colorado mägedes asuvas laagripaigas, mis asub sügaval metsa sees.
Sportlasi hinnatakse USA ühiskonnas kõrgelt, olümpialased omavad justkui eristaatust, mis ühel või teisel kujul jututeemades välja tuleb. Kõigi nende vestluste tulemusena olen kahtlemata leidnud hulganisti uusi fänne, kes 21. augustil olümpiamängude maratoni jälgivad.





Sunday, 26 June 2016

Olümpiaeelne treeninglaager Colorados

Laupäeval lõpetasin oma teise pika treeningu Colorado mägedes, 2800 m kõrgusel. Uskumatu treening, seda eelkõige lummava looduse ja ebatavalise treeningpartneri tõttu. Treeningkaaslaseks oli minu nõuandja ja Colorado Springsi ülikooli treener Mark Misch.
Pärast kahe tunnist treeningut treener Markiga.
Täna ma ei oska nimetada ühtegi teist treenerit, kes elab nagu tippsportlane ja treenib nagu tippsportlane. Mees, kes jookseb koos oma õpilastega. Inglise keeles on tema iseloomustamiseks hea sõna – extraordinary. Mul on au temaga koostööd teha!
Kus eestlane jookseb, sinna jääb märk maha!
Colorado mäestikulinnas Colorado Springsis viin läbi olümpiaeelse treeninglaagri. See linn on tuntud eelkõige sõjaväelaste, sportlaste ja usklike seas. Siin asuvad näiteks Ameerika Ühendriikide sõjaväe lennukool, mitmete kristlike organisatsioonide peakorterid kui ka Ameerika Ühendriikide olümpiaspordikeskus. Viimases viibis hiljaaegu ka Eesti naismaadleja ja olümpialane Epp Mäe. Olen varem Colorado Springsi treeningpaigas viibinud kolmel korral.
Isa ja poja kvaliteetaeg Ameerikas. Kus on Batman? Kus on Superman?
Sellest tuleb minu elu parim treeninglaager! Täpselt nii ma mõtlen, usun ja loodan. Tänu mitmete ameerika sõprade abile sain kaasa võtta ka oma perekonna, kes on minu kõige lähedasem meeskond.
Eesti pere ja ameerika pere mägises Colorados
Tänan kõiki sõpru ja toetajaid, kes aitavad mul olümpiaeelset treeninglaagrit korraldada! Kodumaale ei naase ma enne, kui olümpiamängude maraton on seljataga.

Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Treener ja mänedžer Harry Lemberg 
Nõuandja ja treener Mark Misch
Vaimulik mentor Brad Bartz
Massöör Peeter Nigol ja Larry (Colorados)
Spordiarstid Agnes Mägi,  Nadezhda Ignatjeva ja Mihkel Mardna
Abikaasa Maili koos lastega



SUURTOETAJA

TOETAJAD

Spordiklubi
http://ekjl.ee/

Spordivarustus
http://www.sportland.ee/


Lamberts toidulisandid
 

Eesti Kergejõustikuliit


 Eesti Olümpiakomitee
http://www.eok.ee/


 Võistluskorraldaja
http://www.jooks.ee/

Maratonitiim
http://maratonitiim.ee/category/uudised/

Squeezy energiageelid 
https://www.facebook.com/SqueezySportsNutritionEstonia/ 




Wednesday, 15 June 2016

Narvas on tore!


Nädalavahetususel võistlesin Narva Energiajooksul poolmaratoni distantsil, mis olid ühtlasi ka Eesti meistrivõistlused. Võitsin jooksu ajaga 1:07. Hoolimata vihmasajust ja tuulisest ilmast tegid mitmed osalejad isiklikud rekordid.
On mõtteid, mida ei saa avaldamata jätta. Foto: sportfoto.com
Narvas ma ei suutnud vastu panna soovile väljendada oma mõtteid, mis mul selle piirkonna ja linna kohta on. Üle finišijoone jooksin hommikul valmistatud loosungiga “Narvas on tore”.

Tänan kõiki võistluskorraldajaid, kes on viinud suurepärase rahvaürituse Narvasse! 




Tuesday, 7 June 2016

Mõtlemapanev spordimees

Minu sportlaskarjääri jooksul on olnud võistlusi, mida ma pole eriti tõisiselt võtnud –  olen püüdnud kerge vaevaga võitu vormistada. Tavaliselt on need võistlused, kus puudub tugev konkurents. Selliseid võistlusi nimetan tugevateks treeninguteks.

Pühapäeval võistlesin Raplas 5 km tänavajooksus. Kavatsesin seal ühe toreda “treeningu” teha, kuni selgus üks segav asjaolu. Nimelt andekas Eesti jooksja Keio Kits registreeris ennast samale võistlusele. Teadsin, et sel juhul tuleb pisut enam kui treening.
Mina 1001, Keio 1002. Foto: Siim Solman
Tuli tuline võistlus, millest väljusin võitjana kõigest kahesekundilise edumaaga Keio ees. Arvestades ilmastikuolusid ning kurvilist rajatrajektoori olid lõppajad heast klassist – 14.39 ja 14.41. Esimese kilomeetri vaheaeg oli 2.46.

Pärast finišit ütles Keio, et tuli sellepärast Raplasse, et minuga võidu joosta. Mõtlesin hetke, mõtlesin kaks ning mõtlen siiani – küll on alles sportlase hing! Mees, kes otsib tugevat konkurentsi. Ma arvasin, et me kogemata sattusime samale võistlusele. Kõigi nende aastate jooksul pole just sageli tänavajooksudel sellise suhtumisega sportlasi kohanud.

IV Rapla Selveri Suurjooksu 10 km distantsi võidumees oli juba kolmandat aastat Mukunga. Olgu õeldud, et see on juba kolmas televiisor, mille mees Keeniasse viib. Eestis odavamapoolsem LCD ekraan on Keenias kõrges hinnas. Arvatakse, et Euroopast toodud asjad on palju parema kvaliteediga. Loodame, et lennujaamad õrna pagasit ära ei lõhu.

10 km tulemused
5 km tulemused

Saturday, 28 May 2016

Oleks mul kuri naine

Olümpiahooaeg kestab täie hooga, igal rindel. Äripäev, nagu ikka, võttis rahateema üles pajatab olümpialaste sendilugemisest. Mainiti ära ka minu 300-eurone stipendium, millega olen püüdnud hakkama saada viimased 10 kuud. Rusikaid võiks ju ühes ja teises suunas vibutada, kuid olgem ausad – olen elus ja terve, siiani hakkama saanud.

Hirmuga mõtlen, et oleks mul kuri naine, siis saaksin vist igapäev kolakat, et leiba lauale ei pane. Rääkimata üüri maksmisest äi ju andis meile elamise. Egas sedagi ma täpselt tea, kunas elektriarveid maksta ning kes prügivedu korraldab. Ometi on mul ja mu kahel lapsel magu täis ning lennukipiletid taskus, et treeninglaagrisse lennata. Nii see elu käib. Ahjaa, naine oli vahepeal välismaa ülikoolis tööl… Mõnikord teenin lisaraha võistlustega.
Pilt on küll tehtud aastal 2006, kuid naeratus on ikka endine!
Kõige selle juures olen ikka positiivne, sest elan usus, et küll Jumal toidab. Pole olemas võimatut olukorda. Küllap sellist mõtteviisi on aidanud kujundada ka treener Harry Lemberg, kes minu sporditegemiste eest on seisnud viimased 11 aastat. Teine "hull" on olnud ärimees Aivar Tuulberg, kes juba minu karjääri algusaegadel kinnitas, et usub minusse. Võiks öelda, et enamus minu treeninglaagreid on tema ehitusfirma Rand ja Tuulberg kinni maksnud – 11 aastat! 

Tänan kõiki abimehi, kes on mind sellel teekonnal aidanud nii varasematel aegadel kui ka käesoleval ajal. Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Treener ja mänedžer Harry Lemberg 
Nõuandja Mark Misch
Vaimulik mentor Brad Bartz
Massöör Peeter Nigol
Spordiarstid Agnes Mägi,  Nadezhda Ignatjeva ja Mihkel Mardna
Abikaasa Maili koos lastega



SUURTOETAJA 11 aastat on see ehitusfirma minu treeninglaagreid toetanud.

Pikemaajalisemad abilised on olnud toidulisandite firma Lamberts, samuti ka Sportland, kes varustab mind Nike'i riiete ja jalanõudega.
http://kmpharma.eu/
http://www.sportland.ee/

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on alati nõu ja jõuga abiks olnud.

http://sport.ut.ee/


Vahelduva eduga on ka Eesti kergejõustikuliit ja Eesti Olümpiakomitee abiks olnud. Mõnel aastal olen Tartu linna käest toetust saanud.


http://ekjl.ee/

http://ekjl.ee/ 




 

Saturday, 7 May 2016

Aitame vähihaigeid Eestis

Tippsportlasena olen harjunud, et minu tervise eest hoolitsevad teised inimesed.

Sarnases olukorras on ka vähihaiged Eestis. Nemad  vajavad  sinu ja minu rahalist abi, et osta ellujäämiseks vajalikke ravimeid. Kahjuks Eesti haigekassa ei kata kõigi vähihaigete ravikulusid.

Vähiravifond “Kingitud Elu," Spordi- ja Hobimess, Swimitation ning SportID on alustanud kampaaniat kogumaks raha vähihaigetele inimestele.

Hoolitseme üheskoos kaasmaalaste tervise eest!

Registreeri liikumistalgutele SportID lehel valides sobiv annetussumma, kogu tervisekilomeetreid ning tule kohale Sport ja Hobi messile, kus toimub ka sinu panuse üleandmine.