INIMSÜDAMES ON PALJU KAVATSUSI, KUID JUMALA NÕU SAAB TEOKS!

Thursday, 7 June 2018

Järgmine sihtpunkt - Narva Energiajooks!

Kirjutan seda blogipostitust niiskete näppudega, sest adrenaliin on juba kaks päeva enne Narva Energiajooksu poolmaratoni võistlust veres. Viimaste treeningute ja Londonis joostud 10 000 m võistluse põhjal hindan oma füüsilist vormi heaks. Narva rada on suhteliselt kiire ning kohal on ka tugevad jooksjad Ukrainast (Dmytro Seruk) ja Keeniast (Dominic Kiptarus) ning kohalik tegija Roman Fosti. Ilm lubab tulla hea. Eesti rekordiaeg on 1.03.00 ning kuulub Pavel Loskutovi nimele. Minu senine parim tulemus on vaid kolmteist sekundit aeglasem, Romangi on sinna lähedale jooksnud. 
2016. aastal finišeerisin Narvas esimesena. Foto: sportfoto.com
Suures plaanis valmistun Berliini Euroopa meistrivõistlusteks maratonis, mis toimub 12.08.2018.
Tänan kõiki kaasaelajaid sellel suurepärasel teekonnal.
Thank you all who have been supporting me trough out this adventure.
Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Here I bring out some names and sponsors:
Treener (coach) Mark Misch
Treener ja mänedžer (coach and manager) Harry Lemberg 
Vaimulik mentor (spiritual mentor) Brad Bartz
Massöör (masseur) Peeter Nigol
Spordiarst
id  (sports doctors) Agnes Mägi,  Nadezhda Ignatjeva ja Mihkel Mardna
Abikaasa (wife) Maili koos lastega (children)


SUURTOETAJA
Head sponsor
TOETAJAD
Sponsors

Spordiklubi
http://ekjl.ee/

Spordivarustus
http://www.sportland.ee/
Eesti Kergejõustikuliit

Eesti Olümpiakomitee
http://www.eok.ee/

Sunday, 20 May 2018

Emotsionaalne kogemus Londonist

Euroopa karikavõistlustel tegin enda kohta väga hea jooksu! Lõpetasin ajaga 29.05 ning kohaks märgiti 20.
Pilt ütleb vähem kui kogemus staadionilt. Kogu staadioniring oli paksult rahvast täis. Õlle ja vorsti haisu tundsid ka võistlejad. Britid teavad, kuidas sportlastele kaasaelada.
Annan endale aru, et elu peale edukat veebruari maratoni Alabamas on olnud äärmiselt keeruline. Pere juurdekasv, töö kirikus ning keerulised Eesti ilmad on jätnud kevadisesse treeningtsükklisse oma jälje. Võiks õelda, et mitmed treeningud on olnud eelkõige iseloomu treeningud, kui füüsilist arendavad. Näiteks ühel talvisel päeval jõudsin trenni alles 20.30 - keha ja vaim väsinud, kuid -5 kraadises külmas ja pimedas Tartus tuli intervalltreening ära teha. Teine kord jõudsin trenni samuti hilisõhtul, kuid vaim oli nii surnud, et peale esimest lõiku panin sussid kotti ja läksin koju. Trenn sai lõpetatud järgmisel päeval. See lugude jada on pikem, kuid minu jaoks on rõõmusõnum see, et hoolimata kõigist raskustest jooksin täna suurepärase aja - 29.05. See on kõigest 6 sekundit kehvem kui minu isiklik rekord! Siinkohal võiks ju õelda, et Jumal on kuulnud minu pastori palvet, kui sügisel kirikusse 0.4 kohaga tööle asusin:"Et kõik minu muud kohustused saaksid ka hästi täidetud!"

Igavast 10 000 m staadioni võistlusest on tehtud tõeliselt atraktiivne sündmus. Olen palju igalpool võistelnud, kuid sellist lahedat kogemust pole enne saanud.
Eriti hea meel on, et jõudu jäi kõvasti üle, mis näitab et suudan palju enamat. Kiirem aeg jäi väheste staadioni treeningute taha ning puudusid ka staadioni võistlused, mis andnuks hea ülevaate hetkeseisust. Distantsi esimese poole hoidsin grupi lõppu, sest tempo oli minu jaoks sobiv. Kahju on ära antud sekunditest vahemikul 6-8 km. Siis kaotasin praktiliselt kümme sekundit. Hea meel on distantsi lõpuosast, kui viimased kaks kilomeetrit jooksin ajaga 5.40. Võistlus ise oli super atmosfääriga, julgen väita et minu pika karjääri jooksul pole taolist kogemust veel saanud. Publikut oli rohkem kui mõnel suurel Euroopa miitingul, rahvas karjus jooksjate kõrvad peast ära. Üks iirlane kurtis, et õlle hais pani pea ringi käima.
Staadionil oli kaks sellist katusealust, vahepeal ei saanud arugi, et staadionil võistlen.
Suures plaanis olen ülirahul, et niisuguses vormis olen, sest see on hea märk algavaks ettevalmistuseks Berliini maratoniks. Sellist kiirust ongi vaja, kui tahta suurepärast maratoni joosta!

Tulemused

Senini pole Londonis veel halvasti jooksnud. Aastate jooksul olen siin käinud kolmel korral. 1500 m 3.39 (2011), maraton 2.20 (2017) ja 10 000m 29.05 (2018). Samas on riike, kus pole kunagi hästi jooksnud - näiteks Hispaania.




Saturday, 19 May 2018

European Cup 10 000m eellugu

Täna õhtul võistlen Euroopa 10 000 m karikavõistlusel (European Cup 10 000 m). Võidujooks toimub Londonis, Parliament Hill staadionil. Võistlust nimetatakse veel "Night of the 10 000 m PBs". Kokku on tulnud mitmete Euroopa riikide parimad jooksjad. Võistluse korraldajaks on Euroopa kergejõustikuliit. Kokku on võistlemas 50 meest ja 49 naist. Minu start toimub Eesti ajajärgi 22.30.
Eesti koondist esindan Londonis seekord üksinda.
Selle võistluse põhieesmärk on olnud koguda kiirust augusti kuus toimuvaks Berliini Euroopa meistrivõistluste maratoniks. Ettevalmistus tugevaks staadioni võistluseks on olnud üsna konarlik. Kui kõik head tingimused omavahel kokkulangevad, siis olen võimeline jooksma 29 min algusesse.

Peale edukat veebruarikuist Alabama maratoni olen treeninud Eestis ning üle kaheteist aasta saanud tunda, mida tähendab teha tugev treeningperiood talvises Eestis. Viimase kuu aja jooksul olen võistelnud mõnel Eesti mõõduvõtul. Täpsemalt Eesti-Läti jooksul (21.04) ja Suurjooksul ümber Viljandi järve (01.05). Lisaks kolmapäeval jooksin "jänest" Kohilas 3000 m võistlusel.
Londoni lennujaamas tuli mulle vastu ei keegi muu kui Mr. John.
See sama korraldaja oli mul vastus ka eelmise aasta Londoni MMi ajal.




Friday, 18 May 2018

Sellist EV 100 ma tahangi näha!

EV 100 - seda teavad vist juba kõik. Pikamaajooksjana näen Eesti Vabariik 100 sümboolikat rahvaspordiürituste veebilehekülgedel, korraldajate valmistatud särkidel, medalitel, jne. Eestimaa ilusat juubelit on hästi reklaamitud!

Mis paneb sportlasena mind tähistama seda suursugust juubelit?
Toon näite kolmapäeval toimunud EV 100 staadionijooksu sarja 3000 m võistlusest Kohilas. Koos treeningkaaslase Allar Lambiga tõdesime, et taolist vaatepilti pole me Eestimaal veel näinud. Piltlikult õeldes oli staadioniring pooleteist tunni vältel jooksjaid täis. Võistlesid mehed, naised, amatöörid, proffid, teismelised, veteranid. Mitme jooksu peale osales võistlusel 70 jooksjat. 
Mehed keskendunult võistlemas. Foto: Hugo Toll (Facebook)
Hiljem pealtvaatajatena viitas Allar käega suurt kasvu mehele: ”Tal on samad võistlusjalatsid nagu minul!” Tõesti, too aeglasti jooksev vanem mees võttis väljakutset väga tõsiselt, et isegi naelking oli samasugune nagu etapi võitnud Allaril. Õhtu vältel elati kaasa nii esimestele kui tagumistele jooksjatele, kõrvu jäi hüüatus:”Läheb, läheb Toll.” Ta lõpetas ajaga 11.33, koguni 3 min etapi üldvõitjast tagapool. Kuid ometigi sai ta vähemalt sama suure kaasaelamise osaliseks nagu mõni eespool jooksev sportlane.
 Meeste tugevama jooksu start. Foto: Jan Õiglane 
Sellist Eesti 100 ma tahangi näha! Kui Eesti inimesed annavad oma tegevuses parima ning kui väärtustatakse iga sooritust, siis oleme ühiskonnana tugevamad.

Minu ülesanne Kohilas oli teha Allarile tempot vähemalt 2 km kolmest. Allar võitis etapi ja lõppajaks märgiti uus isiklik rekord 8.14.56! Mina aga tegin oma tööd halvasti, jooksin esimese kilomeetri liiga kiiresti (2.37), mistõttu ülejäänud distantsist joosti langevas tempos. Küllap sinna jäi ka Allarile 8 - 10 sekundit kiirem aeg. Minu jaoks oli tegemist viimase tugeva pingutusega enne laupäeval Londonis toimuvat Euroopa karika 10 000 m jooksu. FOTO: Jan Õiglane


 

Wednesday, 14 March 2018

Abimees pidas suurt juubelit

Minu peasposnor Ehitusfirma Rand ja Tuulberg tähistas äsja vägevat juubelit. Nimelt firma sai 25 aastat vanaks. Tegemist on Eesti kapitalil põhineva suurettevõttega, mis sai alguse vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist.
 http://randtuulberg.ee/
Eriti märkimisväärne on see, et firma asutajad Aivar Tuulberg ja Raivo Rand on suutnud nii pikajaajaliselt koostööd teha ning koos hästi valitud töötajatega üle elada mitmed majandusraskused.
Väljavõte raamatust "Eesti jooksjate lood"
Tervelt kolmteist aastat on Ehitusfirma Rand ja Tuulberg olnud minu sponsoriks. Kõigi nende aastate jooksul on kujunenud minust rahvusvahelisel tasemel jooksja, purustanud hulga Eesti rekordeid ning esindanud Eesti rahvuskoondist mitmetel suurvõistlustel, sealhulgas olümpiamängudel.
Aastatega tuntust kogunud peapael. Foto: Marko Mumm

Koos suudame seda, mis üksinda on võimatu! 
Õnnitlused suurele abilisele!




Tuesday, 6 March 2018

Endel elab edasi!


Omal ajal oli Endel Eesti kõigi aegade teine 1500 m jooksja. Mees, kes jäi teisena välja NSVL-i Mehhiko olümpiakoondisest.
Endel Pärn andis mulle sportlase identiteedi, mis on kujundanud minu elu viimased 15 aastat. Teisisõnu oli ta treener, kes aastast 2003 kuni 2005 õpetas mind tippjooksjale kohaselt mõtlema, kirjutas treeningplaanid, organiseeris toidu, treeninglaagrid, spordiriided - ta oli justkui teine isa, kellega suhtlesin igapäevaselt.
Endel ja mina. Pilt on tehtud 2004. aasta kevadel Käärikul. 
Endel on üks nendest Eesti spordi suurkujudest, kellest avalikult palju ei räägitud, kuid mõju oli ja on kirjeldatamatult suur. Ta oli väga andekas talendiotsija, peaaegu kõik tänased parimad Eesti keskmaajooksjad alustasid tema käe all. Näiteks Andi Noot, Liina Tšernov, Allar Lamp, Kaur Kivistik ning mitmed teised. Tema õpilaste nimekirjas on ka mõned pikaaegsed Eesti rekordiomanikud, nagu Ille Kukk ja Enn Sellik. Ta ei olnud mitte ainult hea talendiotsija, vaid ka hea motiveerija ning suurepärane treeningplaanide koostaja. Tema tugevusteks olid hea analüüsivõime, suurepärane huumorimeel, detailsus, pühendumine ja kogemus enda sportlaskarjäärist. 
Endel oli tagasihoidlik mees, kuid tulemused silmapaistvad. 
Olgugi, et tänaseks on Endli tuhk Palamusel, elab legendaarne treener ikka edasi. Seda eelkõige sportlaste südametes, tema õpilaste koostatud treeningplaanides, järeltulijates, mälestustes, naljades, võimalik et mõne konkurendi hirmuunenägudeski. Ma ei liialda, kui ütlen, et mitme õpilase jaoks oli Endel ainuke isa.
Endli koostatud treeningplaan aastal 2005. Talle meeldis käsikirjas kirjutada, autogramm all. 

Raske on midagi muud Endlile järele hüüda kui:
"JÄÄ JUMALAGA, SUURKUJU!"







Thursday, 15 February 2018

Meile sündis pesamuna / Our newborn daughter

Meie perre sündis tütar Lili Nurme 13.02 kell 10.03. Kõik pereliikmed on rõõmsad ja terved.
Sünnitustegevus algas kõigest kaks tundi pärast minu koju saabumist Birminghami maratonilt. Jumal on vastanud meie pere palvetele!
Meie ämmaemandad oli väga tasemel, aitäh teile Siiri Põllumaa ja Aleksandra Grejcz!

We welcomed our newborn daughter Lili at 10.03 AM on 13.02. All family members are healthy and happy.
The labor started just two hours after my arrival from Birmingham marathon. God has answered to our prayers.
Special thanks to our midwives Siiri Põllumaa ja Aleksandra Grejcz!
Lili on 2.5 päevane
Lili is just 2.5 days old
Pesamuna saab kogu tähelepanu
A newborn child gets all the attention
Inimene on imeline Jumala looming
God's created human is a wonderful creativity


 FOTO: Valdur Rosenvald